Eestis vähenes korruptsioon

Puudu jääb ka riigijuhtide isiklikust eeskujust. Nii näiteks ei ole riigikogu suutnud vastu võtta parlamendisaadikute käitumiskoodeksit, mida Korruptsioonivaba Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid on mitu aastat soovitanud. Samuti soovitab ühing võtta vastu lobitegemise reeglid, sest varjatud lobitegevus suurendab korruptsiooniriski. 

Selle aasta indeksi rahvusvahelised tulemused on paljuski mõjutatud kasvavate majanduste nõrgenevast korruptsioonivastasest võimekusest, mis on tingitud globaalsest rahapesust ja salatsevast äritegevusest. 2014. aasta korruptsioonitajumise indeks näitab, et majanduskasvu ja korruptsioonivastaseid ettevõtmisi õõnestavad riigijuhtide ja kõrgemate riigiametnike võimu ja avalike ressursside omakasupüüdlik kuritarvitamine.

Ühingu hinnangul võidaks ka Eesti palju, kui äriregistrit täiendatakse informatsioonga tegeliku kasusaaja kohta. Selline registri kanne vähendaks võimalust, et korruptandid saavad varjuda firmade taha, mis on registreeritud kellegi teise nimele.

Korruptsioonivaba Eesti teatas, et veel üks võimalus korruptsiooniriskide vähendamiseks on tagada, et riiklike äriühingute ja sihtasutuste juhtimine toimub läbipaistvalt, vastutustundlikult ja mitte eraisikute huvidest lähtuvalt. 

Rohkem kui 2/3 vaadeldud 175 riigist said vähem kui 50 punkti 100st. Kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega oli 92 punkti saanud Taani ning 8 punkti saanud Põhja-Korea ja Somaalia jäid jagama viimast kohta.

Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati 9 rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 81 punkti 100-st. Kõige madalamalt hindasid Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti ja Political Risk Services – 60 punkti. 1-punktiline tõus tuleneb Maailma Majandusfoorumi, IMD (International Institute for Management) konkurentsivõime aastaraamatu ja Maailma õigluse projekti õigusriigi indeksi hinnangute kasvust, vastavalt 7, 1 ja 1 punkti.

Allikate hinnang käsitleb viimast kahte aastat. Indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Ühisjoon on see, et korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas.